Mining under kalina and Selisoo Bogs
DOI:
https://doi.org/10.17770/etr2013vol1.822Keywords:
underground mining, bog, water level, precipitations, water-resistanceAbstract
Continuous developing of Estonian power engineering on the basis of oil shale requires ever taking into use of new exploration fields. When the reserve of Estonia mine is depleted, mining of the exploration field of Seli has to be started. But that field is located under the Selisoo bog which is defined as a region of the Natura 2000 network and is planned become a nature preserve. Conservationists are interested for what extent oil shale mining under the Selisoo bog and in its immediate nearness will spoil the natural water regime of the bog. To clear up the environmental impact are carried through several investigations in the Selisoo bog. As a result of modeling is proposed a perceptible lowering of water table in peat layer. At the same time we have a positive experience on mining under bogs and water bodies, some kilometers to the north from the Selisoo bog. In Viru mine situated under the Kalina bog there is oil shale mining practically finished for today, but the Kalina bog exists as before, also the Lake Kalina in this bog. The aim of this research is to compare the geological and hydrogeological parameters of the Selisoo and Kalina bogs, clearing up the essential factors owing to which the mining in district of the Selisoo bog could exert a larger influence on environment than under the Kalina bog. In this paper are some measures for diminishing of the environmental impact brought on.Downloads
References
Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut. http://www.emhi.ee/index.php?ide=6&v_kiht=6
Hang, T.; Hiiemaa, H.; Jõeleht, A.; Kalm, V.; Karro, E.; Kirt, M.; Kohv, M.; Marandi, A. 2009. Selisoo hüdrogeoloogilised uuringud kaevandamise mõju selgitamiseks. Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut.
http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id= 1125327/6.2.+II+etapp+%28Ida-Viru%2C+L%E4%E4neViru%2C+J%F5geva%2C+J%E4rva%2C+Tartu+mk%29.pdf
Selisoo looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse- eeskiri. EELNÕU 22.02.2011.
Gaškov, M.; Hang, T.; Hiiemaa, H.; Jõeleht, A.; Järveoja, M.; Kalm, V.; Karro, E.; Kohv, M.; Mustasaar, M.; Polikarpus, M.; Plado, J.; Rooni, K. 2012. Ratva raba hüdrogeoloogilised uuringud ja Selisoo seiresüsteemi rajamine. Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut.
http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/veka.aspx?type= artikkel&id=214457803
Доманова, H. 1996. Оценка влияния горных работ шахты Виру на уровень воды озера Калина. Jõhvi. AS Eesti Põlevkivi Rakendusuuringute Keskus.
Orru, M., Allikvee, H. „Kohtla-Järve rajooni turbamaardlate otsingulis-uuringuliste tööde aruanne.“ Keila, EGF 5162, 1975.
Puura, V.; Vaher, R. Cover structure. In: A. Raukas and A. Teedumäe (eds.) Geology and mineral resources of Estonia. Tallinn, 167 – 176.
Heinsalu, Ü. Andra, H. 1975. Lõhelisus Eesti põlevkivirajoonis ja selle geofüüsikalised uurimismeetodid. Tallinn, 47 - 62.(venekeeles)
Perens, R., Vallner, L. Water-bearing formation. 1997.
Toomik, A.; Domanova, N.; Lužetski, A. 1985. Kokkuvõte Viru kaevanduse mõjust Kalina järvele. Jõhvi. AS Eesti Põlevkivi Rakendusuuringute Keskus.(vene keeles)
Tassa, V.; Erisalu, E. 1967 Aruanne Komplekssest geoloogilishüdrogeoloogilisest kaardistamisest mõõtkavas 1:50 000Eesti põlevkivimaardla keskosas 1965.-1967.a. EGF 2924. (venekeeles).
Savitski, L. „Hüdrogeoloogilised tingimused.“ Rmt: Kattai, V., Saadre, T., Savitski, L. „Eesti põlevkivi: geoloogia, ressurss, kaevandamistingimused“, 2000.
Domanova, N. 1986 Ajutised metoodilised soovitused kaevandusvee moodustumise uurimiseks ja prognoosimiseks Eesti põlevkivimaardlas. Skotšinski-nim. Instituut, Eesti filiaal. Moskva. (vene keeles)
Pirrus, E. 2001 Eesti geoloogia.
Klimenko, V.; Võsa, A. 1992 Puhatu, Tudulinna, Hiiesoo ja Peeri turbamaardla tootmisalade järeluuring Ida-Virumaal. EGF 5272.
Valk, U. 1988 Eesti sood.
Arefjeva, A. 1963 Sfagnumisoode pinna sesoonsed kõikumised hüdrometeroloogiliste faktorite mõjul. Riikliku Hüdroloogiainstituudi tööd. Leningrad. (vene keeles).
Wong, L. S.; Hashim, R.; Ali, F. H. 2009 A Review on Hydraulic Conductivity and Compressibility of Peat. Journal of Applied Sciences 9, ISSN 1812-5654.
Maggs, G. R. 1997 Hydrology of the Kopouatai Peat Dome. Journal of Hydrology (NZ) 36(2): 147-172.
Holden, J., Burt, T. P. 2003 Hydraulic conductivity in upland blanket peat: measurement and variability. Hydraulical Processes, 17, 6, 1227-1237.
Kostjakov, A. 1951 Maaparanduse alused. Moskva (vene keeles).
Arold, I. „Eesti maastikud“. TÜ Kirjastus, 2005.
Orru, M. „Dependence of Estonian Peat Deposit Properties on Landscape Types and Feeding Conditions“. Tallinn, 2010.
Saadre, T., Stumbur, H., Martin, T., Mardim, T., Luht, H., Jürjens, E., Kala, E., Suuroja, K. “Eesti põlevkivimaardla varasema uuringu järeluuring M 1:50000 1985. – 1989.a. “EGF 4311 (vene keeles), 1989.[27] Savitski, L. Savva, V. 2005 Teostatavusuuringu läbiviimine ja äravoolu põhiskeemi koostamine sade-, pinna-, drenaaži- ja kaevandusvete ärajuhtimiseks Kohtla-Järve ja Jõhvi piirkonna tiheasustus- ja tootmisaladelt. 5.5. Veebilansside koostamine valgaladel. Kaevandusvee bilanss. EGF 7671.
Gazizov, M. 1971 Karst ja tema mõju mäetöödele. Skotšinski-nim. Instituut. Moskva. (vene keeles)
Otsmaa, M. 2012. Water Balance of the Selisoo Bog and its Changes Caused by Underground Mining.
Vallner, L., Jõgar, P. 1980 „Eesti hüdrogeoloogia probleemid.“